Augustikuu Rae Sõnumitest võib lugeda pealtnäha toredat uudist, et 1. septembrist alustab Rae vallas tööd spordikool. Spordikooli idee on paari inimese pikaajaline kinnisidee, millele sisu pole suudetud paljude aastate jooksul sõnastada. See kinnisidee formuleeriti RE valimislubaduseks ja nüüd võib uhkelt öelda – tehtud! Tehtud suure saladuskatte all, st ametlikult pole sellest kuulda olnud ei volikogus ega ka kultuuri- ja hariduskomisjonis. Lugedes Rae sõnumite suurejoonelist artiklit sellel teemal ja teades veidi tausta ning sisu, tuleb tõdeda, et vile peale on kulutatud suur hulk, kui mitte enamus aurust. Tähelepanelik kodanik on ammu märganud, et PR-ile panustatakse vallavalituse poolt pidevalt suur hulk energiat ja avalikku raha.
Kui sellesse teemasse veidi süveneda, siis selguvad järgmised asjaolud:
– tegemist lihtsalt asjade ümbernimetamisega. Koolide ringitunnid nimetatakse ümber spordikooli tundideks
– lisaks luuakse juurde paar sotsiaalset töökohta poliitiliselt sobivatele isikutele (lisatöökohad paarile volikogu liikmele (loomulikult RE nimekirjast – nt Ausmaa ja Hommik) ja ühele abivallavanema pereliikmele (Sarik), kes hakkab seda moodustatud osakonda juhtima. Siinkohal mainin ära, et nende isikute (Ausmaa, Hommik, Sarik,), kui inimeste vastu pole mul vähimatki
Oluline on teada ka asjaolusid, et väljavalitud alade treeningprotsess (juhendajate tasu, saalide üür, laagrid, võistlustele sõidud jms) makstakse suures osas maksumaksja poolt kinni, võistlustel osaleb aga mitte spordikool vaid spordiklubid, kes veel lisaks saavad tulemustasusid alaliitudelt. See seab ebavõrdsesse olukorda need alad, mis ei kuulu “väljavalitute” hulka. Alade valikut ei hakka pikalt kommenteerima, sest kogu see tegevus on ette võetud korvpalliklubi Rae Koss elushoidmiseks (tänutäheks Ausmaale), meeldida soovitakse ka malesõbrale Hommikule (mõlemale on see tänutäheks lojaalsuse ehk sõnakuulelikkuse eest, Gutmanni ärihuvide toetamise eest volikogus), ülejäänud alad on suvalised. Kergejõustik on muidugi igati õige valik ja alade, kui selliste vastu pole mul midagi..
Spordikooli või spordiosakonna loomise poolt on toodud mitmeid argumente, mis tegelikult on :
– vägagi otsitud ehk nõrgad,
– mitmed käivad nii spordiklubipõhise süsteemi kui ka spordikooli kohta
Kõige mõjuvamana on esitatud argument, et viimaks ometi hakkab keegi spordielu eest Rae vallas vastutama. Siin kohal ainult kaks küsimust, millele Rae Sõnumite paljusõnalises, kuid vähesisukas artiklis vastust ei ole. Millega vastutama ja kelle ees vastutama? Meie vallas pole enne olnud, et poliitilise ametikohaga käiks kaasas vastutus. Mingit vastutamist siinkohal loota on liigne, see argument on toodud vaid väheteadlikuma kodaniku eksitamiseks. Naljakas on ka asjaolu, et seda kõike kirjutab täna abivallavanema toolil istuv isik (J. Vendel), kes muide ise ei saanud spordikeskuse (mis oli põhimääruse kohaselt (enne selle tugevat kärpimist) absoluutselt spordikooli funktsioonidega asutus) juhtimisega hakkama, õigemini ei tegelenud spordikeskuse juhtimisega absoluutselt. Ja loomulikult ei vastutanud mitte millegagi kellegi ees, sest tasus oma mittetegelemise eest lojaalsusega Gutmannile volikogus hääletamisel. Kokkuvõttes – täielik naljanumber, mille üle võiks kõva häälega naerda, kuid kahjuks selle nalja on maksnud ja maksavad ka edaspidi kõik selle valla maksumaksjad kinni. Kurb.
Artiklist võib jääda ka eksitav mulje, et spordikoolis/spordiosakonnas justkui on väga odav ja kvaliteetne treenida. Oluline on teada, et sporditoetust sellelt õppemaksult tagasi ei saa, küll on võimalik saada riigilt tulumaksu osa tagasi (kui paberid suudetakse korda ajada), kuid selle on ka enamus klubid juba ammu ära teinud. Teeme siinkohal lihtsa näitliku arvutuse. Kui spordikooli õppemaks on nt 20 eurot kuus, spordiklubis klubis nt 40 eurot kuus. Spordikooli õppemaksult saab tagasi 21% tulumaksu, tegelik lapsevanema makstav summa on seega 20×0,79 = 15,8 eurot kuus. Spordiklubi puhul veidi pikem arvutuskäik: valla poolne max sporditoetus on 128 eurot aastas ehk ca 14,2 eurot kuus 9 kuulise treeningperioodi puhul). 40×0,79=31,6 eurot, lahutame sporditoetuse osa 14,2 maha ja saame kokku 17,4 eurot kuus. Hinnavahe on pea olematu. Teine näide: spordikooli õppemaks on 15 eurot kuus; lapsevanema tegelik makstav summa on 15×0,79= 11,85. Spordiklubis treeniva lapse kuutasu 30 eurot, lapsevanema tegelik kulu on 30×0,79= 23,7 eurot, miinus 14,2 eurot = 9,5 eurot. Sellega on tõestatud, et kokkuvõttes võib spordiklubis treenimine lapsevanema vaatepunktist olla soodsamgi. Tõsi, lapsevanemal tuleb esialgu suurem summa välja käia, samas teevad spordiklubid ka olulisi soodustusi ja on paindlikud õppemaksu tasumise osas, valla poolt loodav spordikool/spordiosakond aga sellist paindlikkust lubada ei saa. Kvaliteedi osas on sobilik võrdlus oma isikliku talu (eraspordiklubi) ja kolhoosi (spordikool) mentaliteedi vahel…..
Lisaks on toodud artiklis ka pahatahtlik mõttekäik, et spordiklubid justkui on väga heitliku meelega, igal hetkel võidakse tegevus lõpetada ja neil puudub sotsiaalne vastustus. See on absoluutselt vale. Mina isiklikult olen Rae vallas sündinud ja kasvanud ning viimased 11 aastat treeninud meie valla lapsi. Just põhiliselt sotsiaalsel vastutusel minu juhitava spordiklubi tegevus põhinebki (majanduslikult on oluliselt tulusamaid ettevõtmisi ja äraelamiseks sellest ei piisa).
Artiklist käib läbi ka väide, et teisi spordialasid ja klubisid toetatakse senistel alustel edasi. See on jällegi vägagi eksitav väide, et mitte öelda tahtlik valetamine, sest viimased 7 aastat pole Rae vallas tegevustoetust mingilgi kujul makstud (va projektipõhised tegevused (milleks on eraldatud väga minimaalselt vahendeid võrreldes teiste omavalitsustega) nt üritused ja ka siinkohal on olnud suurim rahade saaja viimastel aastatel Rae Koss). Rae vald on panustanud küll spordirajatistesse, kuid võrreldes teiste omavalitsustega väga vähe panustanud spordielu sisu poole arendamiseks. Sel teemal on palju räägitud ja kirjutatud, kuid tulutult.
Kummaline on ka asjaolu, et spordikooli/spordiosakonna teemat ei ole arutatud kultuuri- ja hariduskomisjonis ega ka volikogus. Mida kardetakse? Tegemist on ühe väga kitsagi ringi inimeste ehk kohaliku RE tagatoa otsusega. Kas ka sellel moodustisel, mida suurejooneliselt spordikooliks või spordiosakonnaks nimetakse mingi täpsem sisu on, pole kahjuks teada. Vesteldes asjaosalistega, siis seda ei tule kuskilt välja, kahtlejaid on spordiringkondades palju. Hetkel pole vähemalt ühestki avalikust allikast võimalik selle kohta täpsemat infot hankida ja näib, et tegutsetakse vana hea kohaliku põhimõtte järgi – kui struktuur on loodud või hoone(d) ehitatud, küll siis kõik ülejäänud ise järgi tuleb. Elu on näidanud, et ega ikka ei tule küll. Selline tehtud-mõeldud stiilis asjade ajamine ei ole vastuvõetav.
Kas see kõik on avalikkuse või laste huvides? Vastus saab olla vaid ühene – kindlasti mitte. Sellisel pealiskaudsel viisil ei lahendata spordiga seotud probleeme. Kõige rohkem kurvastab mind asjaolu, et sellise sisuvaba lähenemisega tehakse kahju kogu spordikeskkonnale; mitmed klubid võivad oma tegevuse lõpetada, mahtu kokku tõmmata, õppemaksu tõsta, sest pole võimalik avalikku rahaga üle külvatud struktuuriga konkureerida. Aga kuidas, siis saab lahendada spordikeskkonna ees seisvaid probleeme? Ühe võimaliku lahenduse sellele küsimusele leiab siitsamast minu blogist ca aasta tagasi avaldatud loos. Selguse huvides mainin, et mul pole midagi ka teistsuguste lahenduskäikude vastu, kui vaid need lahti kirjutatakse ja ära selgitatakse. Vaid sel juhul on võimalik hinnata asja sisukust. Antud juhul aga pole peale suurejoonelise artikli kohalikus vallalehes vallavalitsusel midagi ette näidata, asi on kaugel sisulisest plaanist ja sellise lähenemisega tehtav kahju läheb otseselt ja kaudselt meile kõigile kalliks maksma.
Krister Parbo 