Volikogu istungid 2013 sügisel

Posted: november 6, 2013 in Uncategorized

Esimene uue perioodi volikogu istung toimus 29.10.2013 Minu jaoks oli see esimene istung üle mitme aasta. Sisult oli see pigem formaalne ja päevakord tulenes otseselt seadusest (volikogu esimehe valimine, aseesimehe valimine, vallavalitsuse lahkumispalve ära kuulamine) . RE ja IRL-i koalitsiooni häälte toel valiti volikogu esimeheks Agu Laius, aseesimeheks Kaarel Kais, viimane sai ka opositsiooni toetuse. Seadusest tulenes ka lõppenud perioodi vallavalitsuse lahkumispalve esitamine.

—–

05.11.2013 oli juba teine volikogu istung. Päevakord on leitav siit volikogu 05.11.2013 kutse

Nagu päevakorrast näha, siis palju valimisi ja pikk õhtu ootas ees 🙂

Esimene punkt oli vallavanema valimine. RE ja IRL esitasid vallavanema kandidaadiks M. Võrklaeva. SDE tuli IRL-ile järjekordselt appi ja soovisime täita nende esinumbri valimislubadust ning esitasime vallavanema kandidaadiks P.Põldmäe. Kahjuks viimane taganes oma valimislubadusest – taandas oma kanditatuuri. Vallavanemaks sai M. Võrklaev

Vallavalitsuse struktuur. Esitasin ettepaneku: kinnitada vallavalitsus kahe liikmelisena (vallavanem ja abivallavanem). Seda otsust ei pannud volikogu esimees isegi hääletusele, hääletamisele läks varem esitatud variant vallavanem + 3 abivallavanemat. Koalitsiooni vaikiva käestõstmise saatel hääletati see otsus jõusse. Opositsioon oli sellise suure vallavalitsuse armee vastu.

Põhjendan siinkohal põgusalt oma ettepanekut. 2010. aastal kaotas stiihilise ja kaootilise juhtimisstiiliga V. Gutmanni ära vallavalitsuses ameti juhtide positsioonid. Sellega suurendati oluliselt määramatust ja vähendati kompetentsuse taset ning vastutus hägustati. Juurde loodi kolmas abivallavanema koht, mis loomulikult täideti lojaalse erakonnakaaslasega. Tagantjärgi võib kindlalt väita (tuginedes mitmetele kättemaksu hirmus anonüümseks jääda soovivatele vallatöötajate väidetele ja oma isiklikele kogemustele ning kokkupuudetele), et abivallavanema pädevus (haridus, isikuomadused, kogemus jms) oma valdkonnas polnud absoluutselt olulised, ainsaks määravaks kriteeriumiks osutus sõnakuulelikkus ja lojaalsus Gutmannile. Täpselt nii see on ka täna, sest kogu “mängu” juhib endiselt korruptsioonisüüdistusega V. Gutmann. Mina sellist olukorda normaalseks ei pea.

Seega minu nägemus ja ettepanek on, et Rae vallale piisab vallavanemast (kes võiks olla pigem asjatundlik juht, kui poliitiline käsutäitja ja koht tuleb täita avaliku konkursi korras)  ja ühest abivallavanemast, kelle ametikoht täidetakse samadel alustel. Taastada tuleb vallavalitsuse ameti juhtide positsioon, et säiliks tugev spetsialisti tasand, mis poleks otseses sõltuvuses poliitilistest jõumängudest. Poliitika tegemine nihkuks sel juhul sinna, kus on selle koht – volikogusse. See oleks igati kaasaegne ja tänapäeva põhjamaade ühiskonda sobiv süsteem.

Uute abivallavanemate valikut ei hakka siinkohal kommenteerima. Lihtsalt piinlik on (põhjuseid ja selgitusi leiab vanematest postitustest). Vaid niipalju, et kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna abivallavanemaks määrati saamatu spordikeskuse juht. Nüüd vajab spordikeskus uut juhti ja põhimääruse kohaselt peab tulema avalik konkurss (lisaks ka üsna põhjalikud nõuded selle ametikoha täitmiseks). Seni mingit avaliku konkurssi välja kuulutatud pole, veelgi hullem, üsna avalikult räägitakse, et see koht läheb ühele koalitsiooni liikmele tänutäheks toetuse eest volikogus. Saame näha…..

Vallavalitsuse liikmete palgatõusu punkti juures küsisin, et millega põhjendatakse vallavanema ja abivallavanemate hüppelist palgatõusu (vallavanem hakkab saama 2950 eur, abivallavanemate armee igaüks 2300 eur kuus). Ja vähem kui aasta tagasi tõsteti mitmesaja euroga vallavanema ja abivallavanemate palkasid. Volikogu esimehe “põhjendusest” selgus, et töömaht pidi kasvama. “Selgitusest” ei selgunud, kas osa vallaametnike plaanitakse lahti lasta, et abivallavanemad ja vallavanem hakkavad rohkem “tööd” tegema. Minu jaoks on arusaamatu, kuidas tehakse volikogus otsuseid ja koalitsioon ei soovi vähimalgi määral sisuliselt põhjendada ega selgitada hääletamisele tulevaid punkte. See ei ole normaalne. Iga otsust tuleb põhjendada ja selgitada. Ma saan aru, et koalitsiooni jaoks on endal ka piinlik oma otsuseid selgitada ja tundub, et see ongi põhjuseks, miks seda ei tehta.

Sai kohe küsitud ka, kas palgad on kuidagi ka pädevusega seotud. A. Laiuse sõnul pidi jah palk olema pädevusega seotud. “Selgitusest” ei selgunud, et kuidas on toimunud hüppeline pädevuse muutus (selgusetu on ka millises suunas pädevus on muutunud) ja millise metoodikaga on pädevust mõõdetud. Mitte ei tulnud sisulisi vastuseid.

Alatiste komisjonide (haridus- ja kultuurikomisjon; keskkonnakomisjon; majandus- ja eelarvekomisjon; sotsiaal- ja tervishoiukomisjon) esimeeste ja aseesimeeste valimine läks etteantud rutiini mööda (koalitsioon sai täpselt seda, mida soovis). Komisjonide liikmete määramisel võeti selgelt suund, et “omasid” peab igas komisjonis olema enamus. Seega jäeti välja mitmed tublid SDE poolt esitatud spetsialistid. Kurb

Revisjonikomisjoni suuruse määramise punkt oli huvitav. Volikogu esimees tegi ettepaneku moodustada see 4- liikmeline. Põhjendus: seadus näeb ette 3 liiget aga eelmisel perioodil oli pidevalt probleeme, sest aeg-ajalt kukkus just revisjonikomisjonist liikmeid välja ja see vajalik organ oli töövõimetu. Lisandra Talving (SDE) tegi ettepaneku, et teeme siis juba 5-liikmelise, et siis on veel kindlam olukord, teda toetas sõnavutuga ka Indrek Uuemaa (KE). Hääletati, kes on selle poolt, et tuleb 5-liikmeline revisjonikomisjon. Kogu koalitsioon oli selle vastu, opositsioon poolt. Seejärel hääletati Laiuse isiku läbi esitatud ettepanekut (4 liiget) – opositsioon vastu (11 liiget), koalitsioon poolt (13 liiget) ja otsus vastu võetud.

Superdemagoogiat esitles seepeale volikogu esimees A. Laius, kes teatas, et “opositsioon ei pea revisjonikomisjoni vajalikuks”…. midagi siia lisada on liiast….

Kummaline oli ka revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete valimine. Komisjoni esimehe kandidaadiks seati üles Raivo Uukkivi. Siinkohal ei hakka pikemalt peatuma V.Gutmanni seosetul sõnavõtul enne valmisprotseduuri. 22 poolthäälega valiti revisjonikomisjoni esimeheks R.Uukkivi. Aseesimeheks 22 poolthäälega IRL-i ridadest  M. Laula. Liikmete valimisprotsessis eelistati jällegi koalitsioonile sobivamaid kandidaate.

Kokkuvõtteks võib öelda, et:

– avaliku rahaga käib koalitsioon ikka väga vabalt ringi;

– hüvesid ja ametikohti jagatakse vaid lojaalsetele omadele;

– sisulisi selgitusi ja põhjendusi ei vaevuta jagama.

See ei ole aus ega avatud vallajuhtimine!

Advertisements

Valimised möödas, mis saab edasi

Posted: oktoober 23, 2013 in Uncategorized

Suurimad tänud kõigile headele inimestele, kes mind usaldvad ja valisid mind Rae Vallavolikogusse. Aitäh kõigile 131 -le vallakodanikule, kes andsid mulle oma ainukese hääle ja suurimad tänud ka kõigile neile, kes toetasid SDE nimekirja valides mõnda tubli SDE nimekirja kandidaati. Luban olla väärikas volikogu liige ja teha kõik endast olenev, et muuta elu Rae vallas paremaks.

Neil päevil on mul siiski äärmiselt piinlik olla Rae valla kodanik. Midagi sellist pole ma varem kogenud ja loodetavasti enam midagi sellist enam kunagi ei juhtu ka. 23.10.2013 sõlmisid Rae vallas Reformierakond ja IRL võimuleppe. Seda saab lugeda RE ja IRL koalitsioonileping 2013 Kuigi täpsemad kommentaarid on tausta tundvatele inimestele liigsed, siis teen seda siiski.

Miks mul on selle kõige pärast piinlik? Mul on piinlik, sest:

– koalitsioonilepingut sõlmib korruptsioonisüüdistusega kohtualune. Kui see pole vallakodanike mõnitamine, siis mis see on?

– vallavalitsusse pannakse “tööle” isikud, kes pole muudes ametites hakkama saanud ja kel puudub võimekus ning isikuomadused sel ametikohal tegutsemiseks. Näiteks senine spordikeskuse saamatu juht pannakse abivallavanemaks (kultuuri-, hariduse- ja sotsiaalvaldkonnas). Vesteldes sel teemal mõne vallakodanikuga hakkasid nad kõva häälega naerma, sest esialgu arvasid, et ma teen nalja. Kahjuks pole see nali. Kui see pole vallakodanike mõnitamine, siis mis see on?

– ilma igasuguse häbitundeta ja põhjenduseta tõstetakse suurelt iseenda palka, juhtimiskulud kasvavad hüppeliselt (vallavanema tasu +250 eur (kokku 3000 eur) kuus; abivallavanematel +500 eur (kokku 2500 eur) kuus). Kui see pole vallakodanike mõnitamine, siis mis see on?

– koalitsioonileping kubiseb populismist. Vaid üks näide: mitte kuskil pole näidatud, kuidas kavatsetakse lahendada lasteaiakohtade probleem 2014. aasta lõpuks (+ 420 LISAKOHTA VÕRRELDES TÄNASEGA EI TAGA PROBLEEMILE LAHENDUST. SDE on seda korduvalt tõestanud). Kui see pole vallakodanike lollitamine, siis mis see on?

–  leping kubiseb kirjavigadest. Sellega näidatakse lugupidamatust meie keele vastu.

– me kõik maksame selle “huumori” kinni. Seda koalitsioonilepingut lugedes tekib tunne, et selle koostajatel on olnud üsna omapärane huumorimeel, et mitte öelda haige huumorimeel.Tegelikult on asi huumorist kaugel. Me ju ise elame selles vallas. See on meie kõigi vald. Kahjuks aga ei juhita meie valda mitte vallamajast ja kindlasti mitte ausalt ning kindlasti mitte demokraatlikult. Meie valda juhivad kitsa ärihuviga tegelased, kel on suur huvi ehitamise ja kinnisvara vastu ja kes on ka korruptsioonisüüdistusega kohtu all. Kohalik Reformierakonna juht ei kõhkle enda isiklike eesmärkide saavutamiseks meie kõigi ühist raha omastada ega kõhkle sel teel ka inimeste hävitamist. Minu jaoks on see vastuvõetamatu ja absurdne.

SDE üritas peale valimisi saada IRL-i läbirääkimiste laua taha, vestlesin ise telefoni teel mitmel korral Priit Põldmäega. Nad ei isegi ei soovinud seda teemat meiega ühise laua taga arutada, keerutasid ja ajasid ümmargust juttu; vaatamata sellele, et pakkusime neile ka näiteks vallavanema kohta ja abivallavanema kohta, programmides meil sisuliselt erinevused puuduvad ning üldse ilmutasime igakülgset tahet nendega läbi rääkida. Kahju, et nii läks, kuid ma loodan, et peagi nad mõistavad oma viga. Me oleme valmis nendega koos valda juhtima.

Aga mis siis ikka, elu läheb edasi. Hiljemalt 2014. aasta lõpus on uuel vallavõimul suur tõehetk, mil kukub lasteaiakohtade probleemi lahendamise tähtaeg. Võimalik, et raskeid hetki tuleb ka varem (kohalikud Reformierakonna juhid mõistetakse korruptsioonis lõpplikult süüdi; mine tea, elu on ettearvamatu…)

Mis aga mina teha saan ja teha luban? Ma luban, et opositsioonis olles tegutsen aktiivselt ja konstruktiivselt. Luban anda regulaarselt ülevaateid toimetamistest kõigile huvilistele.

Valimised 2013

Posted: oktoober 14, 2013 in Uncategorized

Siia on koondatud Rae SDE valimistega seotud materjalid. Soovitan nendega tutvuda.

Erileht

Pilkaja

Programm

 

Minu isiklikud lühitutvustused erinevates keskkondades

http://valimind.ee/?s=Krister+Parbo#2425-krister-parbo

http://poliitika.postimees.ee/kandidaat/1491

 

Igal juhul soovitan kõigile inimestele – tehke oma kaalutletud valik ja minge hääletama.

Pisut tutvustuseks. Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna, töötanud kehalise kasvatuse õpetajana, treenerina erinevates spordiklubides, õpetanud enesekaitset Tallinna Ülikoolis, suurima Rae vallas tegutseva spordiklubi Mikata Judokooli asutaja, tegevjuht ja judo- ja ensekaitseõpetaja. Hetkel omandan teist kõrgharidust Tallinna Ülikoolis psühholoogia erialal.

Sissejuhatuseks. Seda lugu ajendas mind kirjutama suur mure ühe rumala plaani vastu, mida on plaanitsetud juba aastaid, kuid õnneks pole julgetud teoks teha. Selle rumaluse all pean silmas spordikooli loomist. Suurem hoog spordikooli idee läbisurumiseks tekkis 2010. aasta kevad-talvel, kui äsja oli vallavanemaks saanud V.Gutmann, kelle kinnisideeks oli ja on luua spordikool (ilma, et ta ise selle sisut ja tähendusest aru saaks). Kummalisel kombel (mida ma pole osanud seletada ja mida hiljem kindlasti kahetseti 🙂 ) kutsuti ka mind Rae valla spordi- ja liikumisharrastuse arengukava komisjoni liikmeks. Pikalt mõtlesin ja kaalusin, kas üldse tahan selles töörühmas osaleda (nähes, kellele oli kutse veel esitatud, tekkis tahtmine sellest seltskonnast maksimaalselt kaugele hoida). Õnneks sain tookord endast võitu ja siiski andsin oma nõusoleku osaleda. Tagantjärgi võib öelda, et ei kahetse, sest tänu sellele sai palju rumalusi ära hoitud 🙂 . Enne esimest koosolekut esitasin oma kiirnägemuse hetkeolukorrast ja lahendustest. Sellest saab lugeda järgneva lingi kaudu spordikoosoleku tarvis tehtud kodutöö. Täpsemalt komisjoni töö tulemusest ja aimu  taustast saab järgneva lingi kaudu, mille varustasin vajalike kommentaaridega ja saatsin laiali komisjoni liikmetele ja ka spordisõpradele Rae valla spordi ja liikumisharrastuste arengukava . Nagu näha üritas tolleaegne vallavanem V. Gutmann jõuga spordikooli ka arengukavasse suruda, kuid see arengukava selline versioon, mis ei olnud tegelikult komisjoni töö tulemus (komisjon jõudis hoopis VASTUPIDISELE tulemusele),  jäi minu ja mõnede teiste Spordi- ja liikumisharrastuse arengukava komisjoni liikmete vastuseisu tõttu vastu võtmata. Komisjon läkski lihtsalt laiali ja arengukava jäi ka volikogule esitamata, sest osa komisjoni liikmeid polnud nõus alluma vallavanem V. Gutmanni survele. Alljärgneva jutu paremaks mõistmiseks tasub taustaks lugeda ka minu kirjutist 2007. aasta suvel Rae valla koalitsiooni liikmetele  Rae Spordikeskusest 2007 juulis

Ja nüüd loo enda juurde…Meie valla rõõm on palju aktiivseid noori inimesi ja väga palju lapsi. Kunagi varem pole olnud võimalik tegeleda nii paljude erinevate spordialadega. Regulaarselt tegeleb aga sportimisega umbes kolmandik koolilapsi. See on tõsine murekoht. Kuidas tuua rohkem lapsi, noori rohkem spordi juurde?

Lihtsustatult öeldes on laual valikuid kaks – panustada spordikeskkonda (SDE nägemus) või luua spordikool (RE valimislubadus). Spordivaldkonna asjatundjad on selgelt spordikooli vastu. Selle vastu sai ka 2011. aasta kevadel üks spordisõprade pöördumine koostatud. Arusaamatu, millest tuleneb soov kontrollida kogu sporditegevust. Lahendused on hoopis lihtsamad. Ei hakka peatuma mitmetel alatutel jõuvõtetel, millega on üritatud spordikooli loomist korduvalt läbi suruda alates 2010. aasta kevadest. Omavalitsuse eesmärk on, et võimalikult suur arv elanikkonnast tegeleb spordiga, levitatakse tervislikke eluviise, kujundatakse laste ja noorte areng läbi spordi, kasvatatakse sportliku ellusuhtumisega inimesi. Eesmärgi saavutamiseks pole vaja vallal igapäevaselt sekkuda.

Toon välja vaid mõned argumendid spordikooli vastu.

  • Majanduslik põhjendamatus. Leian, et vallal pole mõstlik kulutada spordikooli loomiseks ja edukaks käigushoidmiseks ca 60 000 eur ühe spordiala ala kohta aastas (õpetajate töötasud, admin kulud, treeningbaaside kulud, võistlemisega seotud kulud (transport, majutus, osalustasud, toitlustus jms), millele lisanduvad kulud meditsiinile, kulud spordivarustusele. Tegemist on püsikuluga, mis aja jooksul pigem veelgi kasvab (tulenevalt üldisest elukalliduse tõusust kui ka spordimeisterlikkuse tõusust). Arutlusel oli kuue alaga spordikool ehk siis igaaastane kulu oleks vallale ca 6×60000 eur.
  • Ebavõrdse olukorra kujunemine ja väljundi puudumine. Ebavõrdus spordikoolis õpetatavate alade ja teiste alade vahel, mida Rae vallas harrastatakse. Paratamatult satuvad alad, mida õpetatakse spordikoolis konkurentsivälisesse olukorda. Hinnanguliselt makstakse valla poolt ca 50 000 eurot ühe spordiala kohta aastas peale. Leian, et see pole õiglane teiste alade suhtes. Mille alusel ja kes valib spordikoolis õpetatavad alad? Lisaks sellele ei saa spordikool osaleda näiteks paljude alade Eesti meistrivõistlustel (alaliit ei luba). Selleks on vaja moodustada eraldi klubi või võistelda mõne juba tegutseva klubi all. See aga loob olukorra, kus Rae vald on maksnud kinni kogu treeningprotsessi ja nö viljad lõikab klubi (teatavasti jagavad spordialaliidud rahalisi vahendeid vastavalt sportlikele tulemustele). Jällegi loob selline situatsioon ebavõrsed tingimused klubide vahel.
  • Loodetud kasu puudumine. Spordikooli loomisega loodetud kasu on ebamäärane ja saavutamatu. Monopoolses seisundis spordikoolil (juhtkonnal ja ka õpetajatel) madal motivatsioon organisatsiooni ja sporti arendada pärsib kogu valla spordielu arengut. Inimloomuse omadustest tulenevalt ei hakka eelarvelise munitsipaalasutuse töötajad iialgi panustama oma spordiala arengusse sedavõrd nagu seda teevad eraspordiklubide juhid (täna väga hästi näha Rae Spordikeskuse näitel). Valla poolt panustatud raha ja tööjõuresurss, mis spordikooli loomiseks ja edukaks käigushoidmiseks kulub on väga suur. Kasu aga kaheldava väärtusega või suisa olematu.
  • Eesmärgi puudumine. Leian, et spordikooli loomiseks puudub eesmärk. Omavalitsuse eesmärk ei saa olla tippsportlaste tootmine. Eesmärgiks saab omavalitsusel olla vaid, et võimalikult suur arv elanikkonnast tegeleb spordiga, levitatakse tervislikke eluviise, kujundatakse laste ja noorte areng läbi spordi, kujundtatakse sportliku ellusuhtumisega kodanikke. Selle eesmärgi saavutamiseks aga pole vaja vallal ise spordielu igapäevast korraldamist võtta enda kätte – luua spordikooli. Valda esindavaid tublisid sportlasi saab toetada oluliselt lihtsamalt ja kokkuvõttes ka rahaliselt soodsamalt.
  • Puudub töötav lahendus. Kahjuks pole tänaseks läbi töötatud ka spordikooli toimimise rakenduslikku poolt, mis teeb väga keeruliseks selle otsuse ratsionaalsuse hindamise. Spordikooli pooldajad isegi ei kujuta ette, mida see spordikool tähendab. Kuidas suhestuvad spordikool ja teised valla koolid, kuidas toimib õppetöö spordikoolis, millisest vanusest ja kuidas võetakse lapsi /noori spordikooli jne. Rae valla spordi- ja liikumisharrastuse arengukavas toodud versioon plaanitavast spordikoolist on pigem valla poolt loodav spordiklubi, kus tegeletakse erinevate aladega ja mis rahastatakse valla eelarvest. Spordikooli loomisega, millel on suured lootused, kuid detailideni läbimõtlemata tegutsemismudel, lükatakse probleemi tegelik lahendus 3-5 aastat edasi. Selle ajaga kulutatakse spordikoolile ca 1-1,5 miljonit eurot, kuid loodetud tulemust ei tule, spordiklubid on oma tegevuse monopoolse ja valla eelarvest makstud spordikooli tõttu lõpetanud, lapsed ja noored jälle tegevusetud ning tänaval.
  • Politiseerimise oht. Spordikool ja selle juhtimine satub paratamatult poliitilise võitluse objektiks, mis on kahjulik kogu valla spordielule (ilmestav näide on Rae Valla Spordikeskuse näitel meil elusuuruses olemas). Kannatavad eelkõige lapsed, noored ning kõik spordisõbrad.

Rae Valla Spordikeskus on sisult üsna spordikooli mõõtu organisatsioon. Spordikeskuse põhimäärus, mida on aja jooksul küll tublisti kärbitud, annab võimalused suurepäraseks toimimiseks spordi sisulise eestvedajana. See on olnud ka selle organisatsiooni mõte algusest peale! Ülesandeid täidetakse spordikeskuse juhtkonna poolt vägagi valikuliselt. Vaid ühe kompleksi haldusküsimustega toimetamine pole aktsepteeritav. Vastutus lasub spordikeskuse juhtkonnal ja vallavalitsusel. Samas on spordikeskuses palju tublisid töötajaid, kes asja käigus hoiavad ja teevad rohkem kui ametikoht neilt seda eeldab, nende õlul see asutus püsti seisabki. Spordikeskusest tuleb kujundada spordielu sisuline eestvedaja, panna tööle spordikeskuse nõukogu, kelle tegemistest pole spordirahvas midagi kuulnud rääkimata laiemast avalikkusest. Ülepolitiseeritud Rae Spordikeskus tuleb lõpuks oma kehtiva põhikirja kohaselt tööle panna.

Juhtimisstiilist lähtub ka järgmine probleem. Mitmetel spordirajatistel puudub sisuline peremees. Puutusin selle probleemiga otseselt kokku töötades Peetri koolis. Samad mured on ka mujal. Paberite järgi vastutab rajatiste eest spordikeskus. Reaalselt koolid. Spordikeskusel puudub tahe ja võimekus sellega tegeleda (valikulisus ülesannete täitmisel). Koolidel aga pole selleks antud ei õigusi ega vahendeid. Koolide juures asuvad spordirajatised on mõistlik anda koolide vastutusalasse koos vahenditega (va Jüri Spordihoone, mis jääks Rae Spordikeskuse vastutusalasse). Tänane olukord ei rahulda kedagi. Kahjuks pole vallavalitsus teinud aastate jooksul midagi selle olukorra parandamiseks. Tekib küsimus, miks arutada vajaduse üle luua topeltstruktuur ja kulutada kahtlase väärtusega ettevõtmisele suur hulk raha vaid seetõttu, et tänane Rae Valla Spordikeskuse juhtkond ei saa oma tööga hakkama.

Lahendused ja ettepanekud. Oluline on panustada spordikeskkonda. Hea spordikeskkond koosneb kuuest põhipunktist.

  1. Spordirajatised on Rae vallas üsnagi kaasaegsed, kuid spordirajatistesse tuleb tublisti ja järjepidevalt edasi panustada ja kaasates ka valdkonna asjatundjaid.
  2. Sporditoetus harrastajale on täna Rae vallas olemas ja selle käivitamise eest oleme me palju seisnud (oluline on ajale jalgu jäänud summade kaasajastamine).
  3. Ürituste toetamise süsteem on Rae vallas olemas, kuid selle kord tuleb muuta oluliselt läbipaistvamaks ja objektiivsemaks.
  4. Laagrite toetamise süsteem on Rae vallas olemas, vajab kohendamist (oluline on ajale jalgu jäänud summade kaasajastamine).
  5. Spordiinfo levitamine ja sellele kaasa aitamine täna süsteemne lahendus puudub ja see vajab loomist.
  6. Spordiklubide tegevustoetus täna Rae vallas puudub ja see vajab loomist, sest seab ebavõrdsesse olukorda Rae vallas ja meie lastega tegutsevad klubid ning nt Tallinnas tegutsevad klubid. Metoodika peab selguma kõikide asjaosaliste arutelude tulemusena. Olen pakkunud välja arutlemiseks üürihindade soodustussüsteemi  (olen selle mitmel korral vallavalitsusele juba ka esitanud, kuid kahjuks puudub igasugune tagasiside).

Selle rakendadamisel moodustub soodne spordikeskkond. Sportimisvõimaluste paljususest võidavad kõik Rae valla elanikud. Lahendus on ca 10 korda odavam kui kaheldavalt töötava spordikooli loomine. Lahendus on ka tõhus. Minu pakutud lahendus on kujunenud aastate jooksul. Detailid valdkonna asjatundjatega läbi arutada, sest erinevalt spordikooli toetajatest leian, et ilma asjatundjate toetuseta pole võimalik muutusi ellu viia.

Spordikooli pooldajad on Reformierakonna nimekirjas, kui on pärast valimisi võimu juures, tehakse see spordikooli loomise rumalus ka teoks, tänane spordisüsteem lõhutakse, spordiklubide tegevust piiratakse, laste ja noorte sportimisvõimalused vähenevad. Seega seisab eelolevatel valimistel ees üks suur ja põhimõtteline valik ka spordivaldkonnas ees. Loodan, et selge mõistus võidab…..

Kõrval  —  Posted: oktoober 12, 2013 in Uncategorized

Rae koolimaja saaga

Posted: oktoober 12, 2013 in Uncategorized

Ambitsioonikas plaan aga siia üritan kirja panna kogu Rae koolimaja saaga. Hetkel alustan viimastest uudistest…

2013. aasta septembrikuu viimasel nädalal toimusid paaripäevaste vaheaegadega Vaskjala, Limu ja Pajupea külade külakoosolekud, kus piirkonna külade elanikud avaldasid oma selget toetust, et Rae koolimaja peab olema ja jääma kogukonna kasutusse. Sellist toetusavalduse tingis asjaolu, et kaasomanikud olid kaevanud kohtule, et Rae koolimaja vallale kuuluvas osas ei tohi korraldada üritusi.  Vallale kuuluvates ruumides toimetas/toimetab MTÜ Rae Koda, kes korraldab üritusi (käsitööringid, filmiõhtud jms). Piirkonna külainimeste selgesõnaline otsus oli tegelikult viimane piisk ja reaktsioon kaasomanike alatu ja järjest jultunuma käitumise peale.

29. septembril 2013 kogunesid piirkonna külavanemad ja koostasid  külade ühispoordumise   Rae Vallavalitsuse ja Rae Vallavolikogu poole. Ühtlasi palusime toetuskirja ka RVAKS-ilt ja loomulikult saime selle. Vaatamata sellele, et palusime vallavalitsust hoida meid pidevalt kursis sündmuste arenguga, ei suutnud tänane vallavalitsus ka seda pisikest palvet täita. Nimelt oktoobrikuu esimesel poolel otsustas kohus kaasomanike kaebust mitte menetlusse võtta ja ürituste toimumine saab jätkuda.