Pisut tutvustuseks. Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna, töötanud kehalise kasvatuse õpetajana, treenerina erinevates spordiklubides, õpetanud enesekaitset Tallinna Ülikoolis, suurima Rae vallas tegutseva spordiklubi Mikata Judokooli asutaja, tegevjuht ja judo- ja ensekaitseõpetaja. Hetkel omandan teist kõrgharidust Tallinna Ülikoolis psühholoogia erialal.

Sissejuhatuseks. Seda lugu ajendas mind kirjutama suur mure ühe rumala plaani vastu, mida on plaanitsetud juba aastaid, kuid õnneks pole julgetud teoks teha. Selle rumaluse all pean silmas spordikooli loomist. Suurem hoog spordikooli idee läbisurumiseks tekkis 2010. aasta kevad-talvel, kui äsja oli vallavanemaks saanud V.Gutmann, kelle kinnisideeks oli ja on luua spordikool (ilma, et ta ise selle sisut ja tähendusest aru saaks). Kummalisel kombel (mida ma pole osanud seletada ja mida hiljem kindlasti kahetseti 🙂 ) kutsuti ka mind Rae valla spordi- ja liikumisharrastuse arengukava komisjoni liikmeks. Pikalt mõtlesin ja kaalusin, kas üldse tahan selles töörühmas osaleda (nähes, kellele oli kutse veel esitatud, tekkis tahtmine sellest seltskonnast maksimaalselt kaugele hoida). Õnneks sain tookord endast võitu ja siiski andsin oma nõusoleku osaleda. Tagantjärgi võib öelda, et ei kahetse, sest tänu sellele sai palju rumalusi ära hoitud 🙂 . Enne esimest koosolekut esitasin oma kiirnägemuse hetkeolukorrast ja lahendustest. Sellest saab lugeda järgneva lingi kaudu spordikoosoleku tarvis tehtud kodutöö. Täpsemalt komisjoni töö tulemusest ja aimu  taustast saab järgneva lingi kaudu, mille varustasin vajalike kommentaaridega ja saatsin laiali komisjoni liikmetele ja ka spordisõpradele Rae valla spordi ja liikumisharrastuste arengukava . Nagu näha üritas tolleaegne vallavanem V. Gutmann jõuga spordikooli ka arengukavasse suruda, kuid see arengukava selline versioon, mis ei olnud tegelikult komisjoni töö tulemus (komisjon jõudis hoopis VASTUPIDISELE tulemusele),  jäi minu ja mõnede teiste Spordi- ja liikumisharrastuse arengukava komisjoni liikmete vastuseisu tõttu vastu võtmata. Komisjon läkski lihtsalt laiali ja arengukava jäi ka volikogule esitamata, sest osa komisjoni liikmeid polnud nõus alluma vallavanem V. Gutmanni survele. Alljärgneva jutu paremaks mõistmiseks tasub taustaks lugeda ka minu kirjutist 2007. aasta suvel Rae valla koalitsiooni liikmetele  Rae Spordikeskusest 2007 juulis

Ja nüüd loo enda juurde…Meie valla rõõm on palju aktiivseid noori inimesi ja väga palju lapsi. Kunagi varem pole olnud võimalik tegeleda nii paljude erinevate spordialadega. Regulaarselt tegeleb aga sportimisega umbes kolmandik koolilapsi. See on tõsine murekoht. Kuidas tuua rohkem lapsi, noori rohkem spordi juurde?

Lihtsustatult öeldes on laual valikuid kaks – panustada spordikeskkonda (SDE nägemus) või luua spordikool (RE valimislubadus). Spordivaldkonna asjatundjad on selgelt spordikooli vastu. Selle vastu sai ka 2011. aasta kevadel üks spordisõprade pöördumine koostatud. Arusaamatu, millest tuleneb soov kontrollida kogu sporditegevust. Lahendused on hoopis lihtsamad. Ei hakka peatuma mitmetel alatutel jõuvõtetel, millega on üritatud spordikooli loomist korduvalt läbi suruda alates 2010. aasta kevadest. Omavalitsuse eesmärk on, et võimalikult suur arv elanikkonnast tegeleb spordiga, levitatakse tervislikke eluviise, kujundatakse laste ja noorte areng läbi spordi, kasvatatakse sportliku ellusuhtumisega inimesi. Eesmärgi saavutamiseks pole vaja vallal igapäevaselt sekkuda.

Toon välja vaid mõned argumendid spordikooli vastu.

  • Majanduslik põhjendamatus. Leian, et vallal pole mõstlik kulutada spordikooli loomiseks ja edukaks käigushoidmiseks ca 60 000 eur ühe spordiala ala kohta aastas (õpetajate töötasud, admin kulud, treeningbaaside kulud, võistlemisega seotud kulud (transport, majutus, osalustasud, toitlustus jms), millele lisanduvad kulud meditsiinile, kulud spordivarustusele. Tegemist on püsikuluga, mis aja jooksul pigem veelgi kasvab (tulenevalt üldisest elukalliduse tõusust kui ka spordimeisterlikkuse tõusust). Arutlusel oli kuue alaga spordikool ehk siis igaaastane kulu oleks vallale ca 6×60000 eur.
  • Ebavõrdse olukorra kujunemine ja väljundi puudumine. Ebavõrdus spordikoolis õpetatavate alade ja teiste alade vahel, mida Rae vallas harrastatakse. Paratamatult satuvad alad, mida õpetatakse spordikoolis konkurentsivälisesse olukorda. Hinnanguliselt makstakse valla poolt ca 50 000 eurot ühe spordiala kohta aastas peale. Leian, et see pole õiglane teiste alade suhtes. Mille alusel ja kes valib spordikoolis õpetatavad alad? Lisaks sellele ei saa spordikool osaleda näiteks paljude alade Eesti meistrivõistlustel (alaliit ei luba). Selleks on vaja moodustada eraldi klubi või võistelda mõne juba tegutseva klubi all. See aga loob olukorra, kus Rae vald on maksnud kinni kogu treeningprotsessi ja nö viljad lõikab klubi (teatavasti jagavad spordialaliidud rahalisi vahendeid vastavalt sportlikele tulemustele). Jällegi loob selline situatsioon ebavõrsed tingimused klubide vahel.
  • Loodetud kasu puudumine. Spordikooli loomisega loodetud kasu on ebamäärane ja saavutamatu. Monopoolses seisundis spordikoolil (juhtkonnal ja ka õpetajatel) madal motivatsioon organisatsiooni ja sporti arendada pärsib kogu valla spordielu arengut. Inimloomuse omadustest tulenevalt ei hakka eelarvelise munitsipaalasutuse töötajad iialgi panustama oma spordiala arengusse sedavõrd nagu seda teevad eraspordiklubide juhid (täna väga hästi näha Rae Spordikeskuse näitel). Valla poolt panustatud raha ja tööjõuresurss, mis spordikooli loomiseks ja edukaks käigushoidmiseks kulub on väga suur. Kasu aga kaheldava väärtusega või suisa olematu.
  • Eesmärgi puudumine. Leian, et spordikooli loomiseks puudub eesmärk. Omavalitsuse eesmärk ei saa olla tippsportlaste tootmine. Eesmärgiks saab omavalitsusel olla vaid, et võimalikult suur arv elanikkonnast tegeleb spordiga, levitatakse tervislikke eluviise, kujundatakse laste ja noorte areng läbi spordi, kujundtatakse sportliku ellusuhtumisega kodanikke. Selle eesmärgi saavutamiseks aga pole vaja vallal ise spordielu igapäevast korraldamist võtta enda kätte – luua spordikooli. Valda esindavaid tublisid sportlasi saab toetada oluliselt lihtsamalt ja kokkuvõttes ka rahaliselt soodsamalt.
  • Puudub töötav lahendus. Kahjuks pole tänaseks läbi töötatud ka spordikooli toimimise rakenduslikku poolt, mis teeb väga keeruliseks selle otsuse ratsionaalsuse hindamise. Spordikooli pooldajad isegi ei kujuta ette, mida see spordikool tähendab. Kuidas suhestuvad spordikool ja teised valla koolid, kuidas toimib õppetöö spordikoolis, millisest vanusest ja kuidas võetakse lapsi /noori spordikooli jne. Rae valla spordi- ja liikumisharrastuse arengukavas toodud versioon plaanitavast spordikoolist on pigem valla poolt loodav spordiklubi, kus tegeletakse erinevate aladega ja mis rahastatakse valla eelarvest. Spordikooli loomisega, millel on suured lootused, kuid detailideni läbimõtlemata tegutsemismudel, lükatakse probleemi tegelik lahendus 3-5 aastat edasi. Selle ajaga kulutatakse spordikoolile ca 1-1,5 miljonit eurot, kuid loodetud tulemust ei tule, spordiklubid on oma tegevuse monopoolse ja valla eelarvest makstud spordikooli tõttu lõpetanud, lapsed ja noored jälle tegevusetud ning tänaval.
  • Politiseerimise oht. Spordikool ja selle juhtimine satub paratamatult poliitilise võitluse objektiks, mis on kahjulik kogu valla spordielule (ilmestav näide on Rae Valla Spordikeskuse näitel meil elusuuruses olemas). Kannatavad eelkõige lapsed, noored ning kõik spordisõbrad.

Rae Valla Spordikeskus on sisult üsna spordikooli mõõtu organisatsioon. Spordikeskuse põhimäärus, mida on aja jooksul küll tublisti kärbitud, annab võimalused suurepäraseks toimimiseks spordi sisulise eestvedajana. See on olnud ka selle organisatsiooni mõte algusest peale! Ülesandeid täidetakse spordikeskuse juhtkonna poolt vägagi valikuliselt. Vaid ühe kompleksi haldusküsimustega toimetamine pole aktsepteeritav. Vastutus lasub spordikeskuse juhtkonnal ja vallavalitsusel. Samas on spordikeskuses palju tublisid töötajaid, kes asja käigus hoiavad ja teevad rohkem kui ametikoht neilt seda eeldab, nende õlul see asutus püsti seisabki. Spordikeskusest tuleb kujundada spordielu sisuline eestvedaja, panna tööle spordikeskuse nõukogu, kelle tegemistest pole spordirahvas midagi kuulnud rääkimata laiemast avalikkusest. Ülepolitiseeritud Rae Spordikeskus tuleb lõpuks oma kehtiva põhikirja kohaselt tööle panna.

Juhtimisstiilist lähtub ka järgmine probleem. Mitmetel spordirajatistel puudub sisuline peremees. Puutusin selle probleemiga otseselt kokku töötades Peetri koolis. Samad mured on ka mujal. Paberite järgi vastutab rajatiste eest spordikeskus. Reaalselt koolid. Spordikeskusel puudub tahe ja võimekus sellega tegeleda (valikulisus ülesannete täitmisel). Koolidel aga pole selleks antud ei õigusi ega vahendeid. Koolide juures asuvad spordirajatised on mõistlik anda koolide vastutusalasse koos vahenditega (va Jüri Spordihoone, mis jääks Rae Spordikeskuse vastutusalasse). Tänane olukord ei rahulda kedagi. Kahjuks pole vallavalitsus teinud aastate jooksul midagi selle olukorra parandamiseks. Tekib küsimus, miks arutada vajaduse üle luua topeltstruktuur ja kulutada kahtlase väärtusega ettevõtmisele suur hulk raha vaid seetõttu, et tänane Rae Valla Spordikeskuse juhtkond ei saa oma tööga hakkama.

Lahendused ja ettepanekud. Oluline on panustada spordikeskkonda. Hea spordikeskkond koosneb kuuest põhipunktist.

  1. Spordirajatised on Rae vallas üsnagi kaasaegsed, kuid spordirajatistesse tuleb tublisti ja järjepidevalt edasi panustada ja kaasates ka valdkonna asjatundjaid.
  2. Sporditoetus harrastajale on täna Rae vallas olemas ja selle käivitamise eest oleme me palju seisnud (oluline on ajale jalgu jäänud summade kaasajastamine).
  3. Ürituste toetamise süsteem on Rae vallas olemas, kuid selle kord tuleb muuta oluliselt läbipaistvamaks ja objektiivsemaks.
  4. Laagrite toetamise süsteem on Rae vallas olemas, vajab kohendamist (oluline on ajale jalgu jäänud summade kaasajastamine).
  5. Spordiinfo levitamine ja sellele kaasa aitamine täna süsteemne lahendus puudub ja see vajab loomist.
  6. Spordiklubide tegevustoetus täna Rae vallas puudub ja see vajab loomist, sest seab ebavõrdsesse olukorda Rae vallas ja meie lastega tegutsevad klubid ning nt Tallinnas tegutsevad klubid. Metoodika peab selguma kõikide asjaosaliste arutelude tulemusena. Olen pakkunud välja arutlemiseks üürihindade soodustussüsteemi  (olen selle mitmel korral vallavalitsusele juba ka esitanud, kuid kahjuks puudub igasugune tagasiside).

Selle rakendadamisel moodustub soodne spordikeskkond. Sportimisvõimaluste paljususest võidavad kõik Rae valla elanikud. Lahendus on ca 10 korda odavam kui kaheldavalt töötava spordikooli loomine. Lahendus on ka tõhus. Minu pakutud lahendus on kujunenud aastate jooksul. Detailid valdkonna asjatundjatega läbi arutada, sest erinevalt spordikooli toetajatest leian, et ilma asjatundjate toetuseta pole võimalik muutusi ellu viia.

Spordikooli pooldajad on Reformierakonna nimekirjas, kui on pärast valimisi võimu juures, tehakse see spordikooli loomise rumalus ka teoks, tänane spordisüsteem lõhutakse, spordiklubide tegevust piiratakse, laste ja noorte sportimisvõimalused vähenevad. Seega seisab eelolevatel valimistel ees üks suur ja põhimõtteline valik ka spordivaldkonnas ees. Loodan, et selge mõistus võidab…..

Advertisements